AVALEHT
ETTEVÕTTEST
TEENUSED
KONTAKT
PARTNERID
 
 


MÜÜK
RENT
ARENDUSOBJEKTID
KASULIK TEADA
Ajalugu
Kinnisvara mõisted
VIITED
UUDISED
GALERII

 


KASULIK TEADA - Kinnisvara mõisted

A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | Z | T | U | V | Ü

^Ainuesindus

Maakleri ainuõigus objekti müümise vahendamiseks, kus müüja on kohustunud mitte sõlmima maaklerilepinguid teiste maakleritega, samuti, kui lisaks sellele on müüja ise lubanud objektile ostjat mitte otsida.



^Ajutine ehitis
Piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse kohaliku omavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks.

^Annuiteet
Muutumatu suurusega perioodiline makse, mis sisaldab nii laenu põhiosa tagasimakset kui ka laenujäägilt arvutatud intressisummat. Laenu tagasimaksmist alustades on annuiteedis suurem osa intressisummal ja väiksem osa laenu põhiosa tagasimaksel. Edaspidi laenu põhiosa tagasimakse järjest suureneb ja intressiosa väheneb.

^Asjaõigus
Normistik, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. Jaguneb: omandiks ja piiratud asjaõigusteks (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ning pandiõigus).

^Avatud brutopind
Kaetud pind, mis ei ole kõigist külgedest täies kõrguses piiratud.

^Avatud esindusõigus
Vahendaja õigus objekti müügi vahendamiseks, kusjuures müüja jätab endale õiguse volitada vara müüma ka teisi vahendajaid.

^Avatud netopind
Avatud netopind on korruste avatud netopindade ja korruste katmata netopindade summa. Korruse avatud netopind on kaetud pind, mis ei ole kõigist külgedest täies kõrguses piiratud. Korruse katmata netopind on kasutusotstarbega pind, mis on osaliselt või kogu perimeetri ulatuses ehituskonstruktsiooniga piiratud, kuid katmata.

^Bilanss
Kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud kuupäeval (tavaliselt aruandeperioodi lõpul ehk siis kvartali, poolaasta, aasta lõpul). Bilansi võrrand: Käibevara + Põhivara = Lühiajalised kohustused + Pikaajalised kohustused + Omakapital

^Boniteet (boniteedi klass)
Kasvukoha suhtelise headuse näitaja, iseloomustab kasvukoha sobivust teatud puuliigi kasvamiseks. Samades tingimustes kasvavatel erineva puuliigi puistutel võib olla erinev boniteet. Boniteet sõltub peamiselt mulla liigist, reljeefist ja veerežiimist. Kõige kiirema kasvuga on Ia boniteedi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteedi puistud. Finantsterminina tähendab maksevõimelisust.

^Brutopind
Suletud brutopinna ja avatud brutopinna summa.

^Detailplaneering
Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringute koostamise korraldamine on vahend, millega linn tagab talle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning planeerimis- ja ehitusseadusega pandud ülesannete täitmise ning loob võimalusi halduspiires asuva ala territoriaalseks tasakaalustatud arenguks.

^Diskonteeritud rahavoo meetod
Hinnatava objekti tulude laekumise ja tema haldamiseks tehtavate kulude tegemise ajaline prognoos ning vastavate rahavoogude diskonteerimine hindamise hetkesse.

^Ehitis
Ehitis on ehituse tulemus, mis jaguneb hooneteks ja rajatisteks.

^Ehitise kasutusluba
Luba mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel ning projekti kohaselt valminud ehitisele, pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.

^Ehitusluba
Luba mille kohalik omavalitsus annab ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusloaga kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg kooskõlastatult ehitise omanikuga, määratakse ehitusjärelevalve teostamise kord ning tingimused ehitusloa saanud ehitisel. Kohalik omavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ning ehitusloata.

^Ehitusõigus
Ehitusõigus näitab, milline on krundi kasutusotstarve ning millise osa krundist kuidas võib hoonestada. Õigus koosneb 4 näitajast: 1) krundi kasutusotstarve, 2) lubatav hoonete arv krundil, 3) suurim lubatav hoonetealune pind ning 4) hoonete maksimaalne lubatav kõrgus.

^Ekspluatatsioonikulud
Kasutamisega seotud kulud, näiteks korteri kütte-, ja elektrikulud.

^Elamispind
Elamiseks ettenähtud ja selleks otstarbeks kasutatavate tubade summeeritud kogupindala.

^Elamu
Hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks.

^Elamuühistu
Elamuühistu (-kooperatiiv) on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.

^Eluasemelaen
Pikaajaline laen eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks. Eluasemelaenu tagatiseks on reeglina laenuga finantseeritav korter või eramu.

^Eluruum
Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

^Eluruumide pind
Elamiseks vajalike tubade ning abiruumide (köök, esik, tualett, pesemisruum, vannituba, panipaik, sisseehitatud seinakapid, veranda jt.) pindade summa.

^EURIBOR
Lühend inglisekeelsest väljendist "European Interbank Offered Rate". Euroopa pankadevahelise rahaturu poolt noteeritud EURO intress, millega eurotsooni riikides üks A-reitinguga pank pakub deposiiti teisele A-reitinguga pangale.

^Force majeure
vääramatu jõud

^Hind
Termin, mida kasutatakse kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa väljendamiseks.

^Hindamisakt
Kirjalikult vormistatud kinnisvara eksperthinnang.

^Hoonestusõigus
1) Pikaajaline (kuni 99 aastaks) maa kasutusele andmise vorm, kus maa omanik on üks isik ja maa kasutaja, kellel on õigus maatükk hoonestada, teine isik ja kus maatükk ja hoone on iseseisvad kinnistud. Võimaldab hoonete müümist (käivet) lahus maatükist. Hoonestusõigus on võõrandatav (müüa, kinkida jne) ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist, mis ilma hoonestusõigust seadmata oleks õiguslikult maatüki oluline osa. Maa kasutamise eest makstakse tasu (hoonestusõiguse tasu).

^Hüpoteek
1) Pant, mis on seatud kinnistule (v.a vallasasjad) ja on antud näiteks rahalise kohustuse täitmise tagatiseks. Pandipidajal (hüpoteegipidajal) on nõude olemasolul õigus nõuda kinnistu müüki sõltumata sellest, kelle omandisse see kuulub. Hüpoteek (kinnispant) vähendab üldjuhul kinnistu väärtust ja ei lõpe automaatselt, kui rahaline kohustus on täidetud.

^Hüpoteeklaen
Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant (hüpoteek). Vastavalt seadusele peab tagatise (kinnisasja) väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda.

^Immateriaalne põhivara
Ettevõtte asutamise ja arenguga seotud kulud, ettevõttele kuuluvad patendid, kaubamärgid, autoriõigused jne. Vastandiks on "materiaalne põhivara".

^Inflatsioon
Hindade üldine ja püsiv tõus ning sellest tulenev raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadustega.

^Intress
Laenu hind ehk tasu laenuandjale laenu kasutamise eest.

^Intressimäär
Intressi suurus väljendatuna protsendina tagastamata laenusummast (laenujäägist) või kogu esialgsest laenusummast mingi kindla ajaperioodi (aasta, kuu, päeva) kohta.

^Inventariseerimine
Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vara loendamine.

^Investeerimine, investeering
Põhivarade ja väärtpaberite soetamine või müük.

^Investor
Füüsiline või juriidiline isik, kes tulu teenimiseks paigutab oma vaba raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse vm.

^Isiklik kasutusõigus
Piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja konkreetse isiku kasuks, kes on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust (näit. kasutusõigus elamule).

^Jääkasendusmaksumus
1) Hindamismeetod, mis põhineb maa jooksva kasutuse turuväärtuse hinnangul, pluss asendus- või taastamiskulud, miinus füüsiline ja moraalne kulum ning optimeerimine. 2) Asendusmaksumus miinus kulum.

^Jääkmaksumus
Põhivara väärtus

^Jääktaastamis maksumus
Ümberhinnatud soetamismaksumus, millest on maha arvatud ümberhinnatud kulumi summa.

^Kaasomand
Kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

^Kallas, rand
Kallas on merd, järvi, jõgesid, veehoidlaid ja veejuhtmeid ääristav, veekogu tavalisest veepiirist algav maismaavöönd. Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse randadeks.

^Kapitalirent
Kapitalirent on liisingu vorm, mille puhul rentnik kannab ise liisinguperioodi vältel liisitud vara omandist tulenevad riskid ja tulud ning lepingu nõuetekohasel täitmisel saab liisinguperioodi lõppedes vara omanikuks.

^Kapitalisatsioonimäär
1) Tulunorm, mida kasutatakse tulevaste rahavoogude konverteerimiseks nüüdisväärtusesse. 2) CR = tegevustulu / hinnaga.

^Kapitaliseeritud tulude meetod
Objekti turuväärtus määratakse selle kasutamise aja jooksul laekuva tulu (rendi) kapitaliseeritud väärtusena.

^Kapitaliturg
Turg, kus ringlevad pikaajalised (tähtajaga üle 1 aasta) kohustused, ettevõtete aktsiad ja võlakirjad. Jaguneb: esmaturuks ja järelturuks.

^Kasulik pind
Üldine netopind, miinus tehniline pind ja ühendusteede pind. Kasulik pind on ruumiprogrammile vastavate ruumide pindade summa. Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, üldkasutatavate pindade ja võimalike mitteeluruumide pindade summa.

^Kasutusrent
Kasutusrent on liisingu vorm, mille puhul rendileandja (liisingfirma) rendib kliendile liisingperioodiks vara, mis perioodi lõppedes rendileandjale tagastatakse. Põhiline osa vara omandiga seotud riskist ja tulust jääb vara omanikule- rendileandjale.

^Kasutusvaldus
Piiratud asjaõigus, mis koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Ei ole võõrandatav.

^Katastritunnus
Numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega.

^Katastriüksus
Katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.

^Kindlustatav väärtus
Kindlustuspoliisis kirjeldatud vara kindlustusmaksumus uuena, millest lahutatakse võimalike spetsiaalselt poliisist välja jäetud esemete kindlustusmaksumus uutena.

^Kindlustus
Kindlustus on kokkulepe, kus üks osapool (kindlustusandja) luba tasu (kindlustuspreemia) eest sooritada rahalise või natuuras väljamakse teisele osapoolele (kindlustatule) juhul, kui toimub kindlaksmääratud kindlustatu huvide vastane juhtum.

^Kindlustusväärtus
Vara väärtus, mis on sätestatud kindlustuslepingus või poliisis sisalduva definitsiooniga.

^Kinnisasi
Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus.

^Kinnisomand
1) Kinnisvaraga kaasnevad kohustused, õigused ja nende piirangud. 2) Piiramatu õigus kinnisvara vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

^Kinnistamine
Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega).

^Kinnistu
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

^Kinnistusraamat
Kinnisvararegister, mis koosneb 3-st komponendist: kinnistus-register, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade õigusliku režiimi fikseerimiseks ja on avalik. Kehtivad on ainult need kinnistut puudutavad piirangud või õigused, mis on kantud kinnistusraamatusse.

^Kinnistusregister
Kinnistusraamatu komponent, mis koosneb 4 osast: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid.

^Kinnistusregistriosa
Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid

^Kinnisvara
Konkreetsele isikule kuuluv (kinnis)asjade, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.

^Kinnisvara arendus
Tegevus, kus kinnistu parendamise läbi tõuseb tema tulusus.

^Kinnisvara hindamine
Kinnisvara väärtuse määramine konkreetsel ajahetkel kehtivatel tingimustel.

^Kinnisvara käive
Tehingud ja toimingud, mille käigus kinnisvara omandisuhe muutub (ost-müük, pärimine või kinkimine).

^Kinnisvara nõudlus
Kinnisvara kogus, mida ostjad on nõus antud hinna juures turult omandama.

^Kinnisvara pakkumine
Kinnisvara kogus, mida omanikud on nõus antud hinna juures müüma.

^Kinnisvara vahendus
Kinnisvara müüa sooviva ja kinnisvara osta sooviva isiku või institutsiooni kokku viimine.

^Kinnisvarahaldur
1) Isik, kes vastutab objekti hoolduse, jooksvate tööde, rendikogumise ja olukorra jälgimise eest, 2) isik, kes korraldab objekti hooldust ja majandamist omaniku või tema poolt asutatud juriidilise isikuga sõlmitud lepingu alusel.

^Kinnisvarahaldus
1) Kinnisvara tehnilise ja funktsionaalse toimimise kindlustamine ja sihtotstarbelise kasutuse korraldamine, 2) hallatava objekti majandamise korraldamine, sh. tulude ning kulude juhtimine.

^Kinnisvarahooldus
Kinnisvarahoolduses võib eristada kolme kategooriat: jooksev, ennetav ning korrigeeriv.

^Kinnisvaramaakler
1) Isik, kes osutab turustusteenust kinnisvara müügil, s.t. aitab leida pakutavale objektile ostjat või rentnikku, 2) isik, kes korraldab klientide ülesandel tasu eest kinnisvara ostu-, müügi-, rendi- ja üüritehinguid ning annab vastavat konsultatsiooni.

^Kinnisvaraturg
Koht (ja protsess), kus saavad kokku kinnisvaratehingutes osalejad oma tehingute läbiviimiseks.

^Kinnisvaraturu liigid
Kinnisvaraturu liigid: elamispinnad, äripinnad ja maa.

^Korterihoonestusõigus
Piiratud asjaõigus, mille esemeks on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum või mitteeluruum, samuti reaalosa üldpinna suurusele vastav mõtteline osa reaalosaks mitteolevast ehitisest ja hoonestusõigusest.

^Korteriomand
Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.

^Korteriühistu
Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

^Krunt
Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses.

^Kuja
Ehitiste lubatud väikseim vahekaugus.

^Kulum
Vara väärtuse langus võrreldes uue objekti arvatava kogumaksumusega.

^Kulumeetod
Määratakse turuväärtus, toetudes maatükil olemasolevatele ehitistele parenduste tegemiseks või nende püstitamiseks tehtavatele õiglastele ja vajalikele kulutustele hindamise hetkel.

^Käibevara
Vara, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks ettevõtte tegevuses.

^Käsiraha
Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.

^Liising
Liisingfirma (rendileandja) ja kliendi (rentniku) vaheline lepinguline suhe, mille alusel rendileandja ostab kliendi soovil seadme, masina või muu vara või püstitab ehitise ja rendib selle kliendile välja. Liisingu vormid on kapitalirent ja kasutusrent.

^Likviidsus ehk maksevõime
Panga võime teha õigeaegselt vajalikke väljamakseid hoiustajatele ja teistele isikutele. Mida suurem on lühiajaliste vahendite maht bilansis võrreldes lühiajaliste kohustustega, seda suurem on likviidsus. Likviidsuse indikaatorid: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime kordaja ning maksevalmiduse kordaja.

^Maakataster
Andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist.

^Maaklerileping
Maakleri ja esindatava suhteid reguleeritakse maaklerilepinguga, kus fikseeritakse maakleri ning müüja õigused ja kohustused, esindamise aeg ja vahendustasu suurus.

^Maakorraldus
Tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine.

^Maksumus
Kaupade või teenuste eest tasutav hind või raha, mis on vajalik kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks.

^Materiaalne põhivara
Piiratud (hooned, seadmed) või piiramatu (maa) kasutusajaga füüsiliselt olemasolevad varad. Vastand "immateriaalne põhivara".

^Mitteeluruum
Elamutes paiknevad kontoriruumid, kultuurhariduslikud ruumid, ateljeed (loominguliste töötajate tööruumid), kaubandusruumid, kommunaal-elutarbelised ruumid, laoruumid, tööstusruumid ja muud elamutes paiknevad ruumid.

^Netopind
Suletud netopinna ja avatud netopinna summa.

^Õiglane väärtus
Hind, mida võib saada vara müügist, mis võib toimuda ka teistsugustes tingimustes ja oludes kui need, mis valitsevad vabal turul vara tavalisel korrapärasel müüki panekul.

^Omafinantseerimine
Laenuvõtja kohustus rahastada laenuprojekti osaliselt oma vahenditest.

^Omand
Omand on juriidiline mõiste, mis väljendab isiku täielikku õiguslikku võimu asja üle.

^Omavoliline ehitis
Ehitusseadus ütleb, et ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud väikehoone, mida võib ehitada kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. Väikehooneks loetakse kuni 12 m2 ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone.

^Optsioon
Õigus osta või müüa mingi vara kindlaksmääratud hinnaga (kasutushinnaga) kokkulepitud aja jooksul.

^Ostueesõigus
tekib seaduse või lepingu alusel ja annab vallas- või kinnisasja müümisel õigustatud isikule õiguse asuda teatud tähtaja jooksul ostja asemele esialgses lepingus sätestatud tingimustel

^Pant
Jaguneb vallaspandiks ja kinnispandiks (hüpoteek). Isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel juhul, kui tehingust tulenevaid kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud. Pandi esemeks võivad olla asjad, väärtpaberid ning varalised õigused

^Parim kasutus
Vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatav, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse

^Piiratud asjaõigused
Oma sisult jagunevad piiratud asjaõigused kasutamisõigusteks, realiseerimisõigusteks, omandamisõigusteks ja ostueesõiguseks, mis annavad ühel või teisel viisil teatud ulatuses õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi. Piiratud asjaõigusteks on hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus, reaalkoormatis, ostueesõigus, pandiõigused.

^Põhivara
Materiaalne ja immateriaalne vara, mida kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul, reeglina rohkem kui 1 aasta. Jaotub: maaks, ehitisteks ja sisseseadeks ning muudeks pikaajalisteks varadeks.

^Puhaskasum
Pärast maksude tasumist järelejäänud kasum.

^Puistu
Suhteliselt ühtlase iseloomuga, naabermetsaosast erinev metsaosa. Erineb naaberpuistust mõne takseertunnuse nagu vanuse, kõrguse, diameetri, koosseisu, kasvukohatüübi, boniteedi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse poolest. Puistud jagunevad puht,- sega-, looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Üks puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks.

^Puistu hektaritagavara (M, tm/ha):
Puistu hektaritagavaraks on kasvava metsa tagavara tm / ha. Kogum määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning rinnaspindala (või täiuse) või puude arvu alusel.

^Päraldis
Vallasasi, mis olemata asja oluline osa teenib peaasja ning on peaasjaga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (näiteks korteri veemõõtja).

^Raha
Üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu proportsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

^Rahavood
Raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivsed rahavood) ja väljamaksed (negatiivsed rahavood).

^Rent
Võlaõiguslik suhe rendileandja ja rentniku vahel millega rendileandja kohustub andma rentnikule rendiaja jooksul kasutamiseks asja ning rentnik on kohustatud selle eest maksma kokkulepitud tasu (renditasu e. rendist). Rentnikul on õigus teenida asjalt tulu.

^Restitutsioon
Õigusliku seisundi ennistamine.

^Servituut
Asjaõiguslik kasutusõigus, mis ei ole sõltuv omaniku isikust ega selle vaheldumisest. Servituut jaguneb: reaalservituudiks, isiklikuks servituudiks ning seaduslikuks servituudiks e. kinnisomandi kitsendusteks.

^Soetusmaksumus
Vara soetamisega seotud kulud ja amortisatsioonieraldised, mida tunnistab hea raamatupidamistava.

^Suletud brutopind
Kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind seinte viimistletud välispinnast mõõdetuna. Kaldpinnaga kaetud ruumides loetakse brutopinna hulka vähemalt 1 m laiune pind, mille kohale kujuneb vähemalt 1,6 m kõrgune ruum. Brutopinna hulka ei loeta alla 1,8 m kõrgusi tehnilisi keldreid.

^Suletud netopind
Kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Netopinna hulka ei arvata usteavade, aknaavade ja muude piirdekonstruktsioonides olevate avade ja niššide pindu.

^Sundmüügiväärtus
Sundmüügil saadud hind. Hind, mis peegeldab ebapiisavat turustusperioodi ja reklaami. Seda nimetatakse ka likvideerimishinnaks.

^Sundvõõrandamine
Kinnisasja võõrandamine riigi poolt riigi või kohaliku omavalitsuse huvides.

^Tegutseva ettevõtte väärtus
Maa, ehitiste, sisseseade, masinate ja firma maine ning muude mittemateriaalsete varade abil loodud väärtus, s.t. kõigi varade väärtus olemasolevas kasutuses.

^Tiheasustusala
Kompaktse asustusega maa-ala, mille piirides saab ehitustegevus toimuda ainult detailplaneeringu alusel.

^Tulumeetod
Hinnatava objekti turuväärtus määratakse selle kasutamise aja jooksul laekuva tulu kapitaliseeritud väärtusena. turuväärtus = tegevustulu / kapitalisatsiooni määr

^Turutehingute võrdluse meetod
Hinnatava objekti turuväärtus tuletatakse teatud hulga sarnaste objektide müügiandmete põhjal.

^Turuväärtus
Hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval üle minema tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale.

^Vahendustasu
Tasu, mis makstakse maaklerile müüja ja ostja kokkuviimise ja ostu-müügi tehingu läbiviimise eest.

^Valdaja
Isik, kes omab tegelikku võimu asja üle, kusjuures pole oluline, kas isikul on üldse õigust asja vallata.

^Vallasasi
Asi, mis ei ole kinnisasi. Asi, mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt, omadustelt või välimuselt.

^Vallaspant
Nõude tagamine vallasvara pantimisega. Käsipant (vara antakse pandipidajale üle), registerpant (pandimärge seatakse hooneregistris olevasse toimikusse), väärtpaberite pant või kinnipidamisõigus.

^Vallasvara
Konkreetsele isikule kuuluv vallasasjade ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.

^Võõrandamine
Võõrandamine on omandi üleminek asja müümise, vahetamise, kinkimise või faktooringu teel.

^Väärtus
1) Majandusteaduslik mõiste, mis viitab ostmiseks saadaolevate kaupade ja teenuste ning nende ostjate ja müüjate vahekorrale. 2) Kauba või teenuse omadus rahuldada ostja nõudmisi.

^Üür
Tasu eluruumi kasutamise eest, mis määratakse üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu alusel.

|↑ üles|  
   
OÜ Kiriku Varahaldus | Tatari 25, büroo 221, 10116 Tallinn | tel 642 2002, e-post: varahaldus@eelk.ee